Koostetehnik Vadim Arepjev: kõik HOOBi inimesed on oma ala tõelised spetsialistid

 

Vadim Arepjev

Vadim Arepjev (22) unistas koolipoisina arstiametist, kuid päev tudengivarjuna Tartu Ülikoolis päädis selge teadmisega, et vahel võib plaan B olla isegi parem kui plaan A. Plaaniks B olid elektroonika, mehhaanika ja programmeerimine, mis noormehele paralleelselt bioloogia ning keemiaga suurt huvi pakkusid.

Vadimi gümnaasiumi lõpetamise aastal avas Tallinna Tehnikaülikool ehk tänase nimega TalTech justkui tellitult tootearenduse ja robootika eriala ning noormees oli üks esimestest, kes täiesti uuele erialale õppima pääses. Valdkonnavalikus on oma süü ka tema isal, kes mehhatroonika valdkonnas toimetab.

„Minu eriala iseloomustab pidev areng: esiteks arened ise ning teiseks areneb väga kiiresti robootikavaldkond kogu maailmas,“ avab Vadim oma ametivaliku tagamaid. „Vähe on selles valdkonnas asju, mis on maailmas kõigile selged, vaid koguaeg puutud kokku millegagi, mis leiutati just praegu. Iga töö on erinev ning igas projektis on oma nüansid. Mind võlub see, et siin saad juhtida algusest lõpuni erinevaid protsesse ning muuta kõike nii, et masin teeks just seda, mida kliendil on vaja.“

HOOBi jõudis Vadim praktikaprogrammi kaudu ning sai ennast kiiresti tõestanud noore mehena peagi koostetehniku ameti. Ta vastutab selle eest, et ettevõttes väljaarendatud masinad saaks kvaliteetselt kokku pandud ning kõik sõlmed töötaksid nii nagu insenerid on mõelnud alates mehaanikast ja pneumaatikast kuni elektri ja elektroonikani. Noormehele antud esimesest tööst kujunes seni ka üks suuremaid väljakutseid – ühe tootmisseadme pneumovoolikud tuli vedada nii, et need tagaksid ühelt poolt masina korrektse töö, kuid näeksid samas ka silmale ilusad vaadata. Ent ruumi kõigi nende voolikute äramahutamiseks oli väga vähe, kuid ülesanne sai auga täidetud.

„HOOBis meeldib kõige rohkem meeskond: kõik inimesed on väga motiveeritud ning oma ala tõelised spetsialistid – neilt kõigilt on midagi õppida,“ tunnistab Vadim. „Minu teiseks suureks lemmikuks on pidevalt ettevõttes toimuvad tiimiüritused, mis ei ole tavapärased teejoomised ja köögisöömised. Suvel käisime näiteks terve meeskonnaga nõukogudeaegsete UAZi maastikuautodega metsas sõitmas.“

Tööpingete mahalaadimiseks möllab Vadim jõusaalis ja sõidab talviti lumelauaga, sest lapsena iga päev trennis käinud inimesena on sport tal veres. Selle kõrvalt leiab ta aega raamatute lugemiseks või audioraamatute kuulamiseks. Tema eriliseks huviks ei ole mitte ajaviitekirjandus, vaid hoopis enesearengu ja turunduse valdkonnad, kus toimuvatel arengutel ta pidevalt silma peal hoiab. Kes teab, võibolla arenevad sündmused peagi selleni, et esimesi kodumaiseid bioroboteid ehitades tuleb Vadimil kasuks ka kunagine plaan A ehk süvitsi teadmised anatoomiast ja keemiast.

 

 

 

 

 

 

 

 

Võta ühendust

Võta ühendust